watch the mellon collies blossom

okei, see võib mulle väga palju liiga teha.
(tahtsin öelda, et "tappa", aga vaevalt, et ta seda teeks... vähemalt praegu veel.)

aga ma proovin tänasest alates kirjutada vähemalt 5 lehekülge päevas.
viis.

ja seda kuu aega. esialgu.

see sissekanne on ankur.
avalik tõotus, mis rõhuks kohuse- ja vastutustundele iseenda ja teiste ees.

.


see tõotus kõlab päris õudsalt, sest sellest võib jääda mulje, et ma hakkan plastmassi vormidesse valama. mitte ei nikerda taskunoaga ilusaid puidust talismane.

aga üks asi, mida ma olen õppinud, on see, et kirjutamise juures on enese distsiplineerimine tohutult oluline.
ja see pole ainus element, mis kirjutamise raskeks teeb. oh ei.

kuna siiani pole sõnad ise initsiatiivi üles võtnud ja ilma minu abita paberilehtedele jooksnud, arvan ma, et täna algav maraton teeks mind ainult targemaks ja kogenumast.
lisaks sellele, et ta mulle kindlasti liiga ka teeb.

aga kirjutamine on korraga mürk ja eliksiir.
needus ja õnnistus.

ja ma vihkan ja armastan seda korraga.

.

29 päeva 7. märtsini.
tint verre.
& läks.