täna siis ühe loengu vahetunnil tahtsin olla nagu päris kunsti-inimene ja teha suitsuruumis suitsu ja rääkida kunstist.
ühe tartu ülikooli kirjanduse tudengiga.
ja kui ma siis peale neid sigarette meie pikast keerdtrepist üles tatsasin, selgus, et gravitatsioon ei ole enam päriselt minu asi.
ja kui ma juba klassiruumis toolile tagasi istusin selgus, et ma kas hakkan sealsamas oksele või kaotan niisama teadvuse.
kõik haises soojade konide järgi. riided, klassiruumi lämbe õhk. ninasõõrmed. kõik.
ja siis ma trippisin kooli koridoris ringi, üritades leida mingit poosi või nippi, mis mind teadvusel hoiaks.
kui ma vetsus istusin, tegi mingi kampsuniga mees vahepeal minu kabiini ukse lahti ja ütles: "oih, vabandust."
aga lõpuks ma komberdasin klassi esisesse koridori, vajusin kõvadele pinkidele ja vähkresin seal hästi aeglaselt nii istukil kui külili.
väga õudne oli olla.
ootasin und. et see keerlev tubakapohmell üle läheks.
magades lähevad ju asjad üle.
higistasin ja külmetasin, nagu narkomaan.
kui ma paigal olin, hakkas nagu parem, aga nii kui ma pead keerasin, hakkas jälle halb.
lõpuks jäin mingisse valgesse transsi.
see polnud päris uni.
lihtsalt "vajusingi ära" mõneks ajaks.
kui elina klassist välja tuli, et telefoniga rääkida, ärkasin uuesti üles.
ja siis ma olin piisavalt terveks toibunud, et jälle kõndida. läksin klassi. tagasi filmitundi. sass naeris ja küsis, et kas ma käisin etv-s vahepeal.
rääkisime muud juttu ka, aga hästi raske oli suhelda. dialoogi pidada. väga vaevaline.
aga ma üritasin.
ja, noh, paari tunni pärast olin jälle triksis-traksis.
nüüd on eluterve tunne sees.
nagu mingil kuradi spordipoisil.
ma tunnen ennast tugevana.
ja jäigana, nagu ma koosneksin ainult kõvadest kontidest ja energiast.
.
sellega loen oma teise katse - alustada suitsetamist - luhtunuks.
mida ma sellest õppisin?
et kooli ja iseenda kirjatööd vajavad tegemist.
ja et lõpeta see kuradi jauramine, lits.
-------------------------
Tool [album] Aenima
-------------------------