watch the mellon collies blossom

----z-elektripaber

reede, mai 13, 2005

 

viljandist tagasi

käisime terjel külas viljandi lähistel ramsis.
istusime ja seisime õhtu- ja ööpimedas aias, panime ükshaaval terje pere jopesid endile selga ja pepu alla ja tegime nalju lasteaialastest - mihkel, elina, karin ja terje olid kohalikule lasteaiale reklaamvideot filmimas käinud ja põnnidel oli seal parajasti "okasroosikese" näidendi proov käinud. seal tantsis konn viikingiga ja roosipõõsastel oli ka oma tants. prints oli tülpinud ja aeglane ja ei viitsinud oma kepphobusega ringi kapsata, kuigi kasvataja vehkis entusiastlikult oma jalgadega ja ütles "noh!"
seal oli üks heidik-laps ka, kellele ei jätkunud rolli ega kostüümi ja kes oli vist teistest lastest aastakene noorem ka. heidik istus üksi kusagil tagumises pingireas puutooli peal ja oli õnnetu näoga.
aga me tegime muid nalju ka ja läksime natuke üle piiri.
see pagana piir nihkub kogu aeg kaugemale.

umbes veerand kõigist naljadest said peale naeruhoogude vaibumist läbi arutatud ja analüüsitud. õige ka, kui me juba tudengid oleme. ikka tuleb arutada, et mis kohast alates naljakas hakkas ja miks see nii naljakalt mõjus ja mida oleks kehvemates naljalugudes teisiti võinud jutustada.
see oli ka naljakas.

terje punaste pükste ja sinise särgiga tore õde vaaritas meile lauda ja voodikohti katta nii ööl kui varahommikul. lubas puhkusele minna kui me kõik ükskord tallinna poole tagasi oleme põrutanud.

~ 6:30 hakkasime viljandist ramsilt tallinnasse tagasi sõitma: sass, mina, karin ja küka.
sass vaatas tahavaatepeeglisse ja nentis, et tema silmad on nagu tuviv*tud.
kõkutasime naerda.
see oli tänase päeva esimene kõkutus.

reede 13 ja tee äärse puu oksa peal istus must ronk (või vares. mis nende erinevus on?).
ja tee peal oli ka surnuks sõidetud must kass. hiljem möödusime veel ühest surnud kassist, aga see oli juba tallinna pool ja see ei olnud enam must.
eeldused autoõnnetuseks olid igatahes antud.

raadio 2-st lasti chalice'i uut laulu nimega "hitimeistrid" ja ma tahtsin raadiot tänukirehoos emmata.

meie põlvkonnapeenralt on siiski mõned südant hellitavad õied tärkamas.
meil on lapsi, kellele tahaks paisid ja kingitusi teha. meil on andekaid jõmpsikaid.
mu usk sai järjekordselt taastatud.

Comments:
ma nutsin praegu. mina olengi see heidik-laps. igalpool. elulõpuni.
 
sa oled see, kelleks sa ennast teed.
 
Postita kommentaar

<< Home