kirjutasin just Edward Hopperi 1929. aasta maali "Chop Suey" põhjal 3-leheküljelised lühistsenaariumi.
psühhopaatlik lugu. seda oli hea tunne kirjutada, sest ma pole kaua aega midagi psühhot kirjutanud. ma olen end sunniviisiliselt vaos hoidnud.
aga miks on nii, et psühho-lood tulevad minust ladusamalt välja kui korralikud lood (või kuidas neid nimetada?).
põlvkonna viga?
kui see on tõesti põlvkonna viga, siis, oi raisk, meie uuel digimoni-põlvkonnal saab olema veel raskem midagi mitte-psühhot kirjutada.
vist.
aga kes teab. võib-olla kasvavad neist inglikesed.
.
"/---/ California ülikooli teadlased töötasid välja miniatuurse roboti, mis liigub elusa lihase abil, vahendab
BBC. /---/"
"/---/ Tegemist on bio- ja nanotehnoloogia ühendusega, mille kohta ei saa päris täpselt öelda, kas see on elus või mitte. /---/"
PM Online 18.01.2005 16:48
sellised uudised on ilusad, hämmastavad.
sosinal ähvardavalt kurjakuulutavad.
teeb mind ärevaks, peaaegu nagu jõulud mind ärevaks tegid kui ma väiksem olin.
meist saavad robotid.
ja siis on kõik teisiti.
mitte parem või halvem, vaid lihtsalt hoopis teisiti.