watch the mellon collies blossom

viimased 2 päeva on olnud nii süvitsi südamlikud, et ma olen - nüüd ma olen - kuni põhjani välja liigutatud.

ma olen oma sõprade seltsis veetnud hetki ja sõnu, mis ei tohiks mul iial meelest libiseda. kui libiseks, siis oleks see ebaloomulik.

tänaseks ööks olin ma nii palju hingeliselt värelema puhutud, et ma hakkasin inimesi tallinna öisetel tänavatel kartma.
nende järsud liigutused ja valjusti öeldud laused tekitasid äkk-kõhedusvõpatusi.
ma olin nii avali.
õel sõrmetorge oleks mu pikali kägarasse löönud.
sest nii palju soojust ja südant oli sõpradega jagatud. kõik kaitsmed olid maas.

ja kui ma umbes tunnike tagasi koju jõudsin ja intervõrgustikku veel pilgu heitsin, sain ma teada, et will baer sai teada, mis mu novellilavastusega juhtus ja...

mul pole enam sõnu. tahan lihtsalt magama jääda. kedagi kallistades.