tegelikult ma ju tean, mida inimesed vajavad ja mis neid rahulolematuks teeb. ma tean, miks tuleb masendus ja miks öeldakse, et kopp on ees.
põhjused on konkreetsed ja väga mitte-üldised.
neid on pisike loetud arv ja nad on selgepiirilised.
neil on olemas nimed ja näod. ma tean neid.
sellepärast ongi nõme teeselda, et kõik on niivõrd keeruline ja sellepärast veeta iga päev tunde käiates teismelise jõmpsika labürintlikke teooriaid elust ja maailmast.
elu põhitõed on lihtsad.
ma tean, mida läheb õnneks vaja.
õnneks on vaja vähe, aga need elemendid on iseenesest määramatult hiiglaslikud.
ja kuigi ma olen varem mitu korda öelnud, et mulle käib närvidele see, et kui lihtsaks ja napisõnaliseks võib elu põhitõdesid taandada, on need ikka ühed jamad ütlused olnud küll.
kui asjade keeruliseks ajamine ei ole mulle siiamaani õnne toonud, siis miks see hea on?
seda on vaja ainult selleks, et oleks põnev. et saaks sõpradega vahetevahel ärevaid öid mööda saata, püsides värisedes ärkvel ja teoretiseerides, filosofeerides mõttesõlmi lahti harutada.
aga kui see mängulik tähendus sellel pideval mõistujutustamisel kaob ja kui sellest ühtäkki elu ja surma küsimus saab, on midagi valesti.
siis on millegipärast peaga vastu seina jooksmine alanud.
.
tuleb püsida elus.
lihtsalt tuleb.
kuigi, ma pean kordama, alalhoiuinstinkt on üks müstiline asi ja seda tuleb veel luubiga uurida.ja ma lugesin praegu pikalt Oskar Lutsu "Sood" ehk "Kirjutatud on..." ja seal ütles Juku kõrtsilaua taga istudes ja Toomasega veini juues, et elu peab võtma nii, nagu ta on.
see oli nagu selgusehetk, mis Juku lausest koitis.
lihtne ja kulunud ütlus, aga see kõlas täna tähendusrikkamana kui kunagi varem.
sest mulle paistab, et nii ongi.
---
aitäh, Merilin, et sa selle kõik mulle meelde tuletasid.
ühel päeval me veel saame asjadest aru.
(:
---------------------------------------------------------------------------------
kohviradio -> nemos : sg - tulen kord jälle (nemose dubleering)
---------------------------------------------------------------------------------