watch the mellon collies blossom

elvas oli moment.

kristjan vaatas ja istus vaikides. liikumatult.
"millele sa mõtled?" küsisin.
"ma püüan mitte millelegi mõelda."
naeran. "miks?"
"mõtlemine tekitab stressi. mida rohkem sa mõtled, seda rohkem tekib stressi."

ja täna, ~3-4 päeva hiljem pealinnas, mõtlen ma, et mis süsteem see on?
kas ongi siis nõnda, et
a) väldi pikki mõtisklusi, juhindu instinktidest ja liugle. lase pasal mööduda nii, et ise ei märka.
b) mõtle hästi palju, adu ja tunneta valude summa raskust ja varise selle all nõrkusest kokku.

kas ongi nii või?
sest kui on, siis on valik väga kuradi nadi.
kui sa oled hea inimene ja tahad ka ümbritsevat maailma heaks ravida, siis sa ei saa ju lasta pasal endast mööduda niiviisi, et sa ise seda ei näe.
aga kui sa otsustad seda näha, siis see hakkab sind puudutama.
ja kui negatiivne mass hakkab sulle peale valguma, hakkab sind määrima, siis sa leiad end kohe-varsti b) rahva seast.

que pasa with that??

-x-x-x-

ma räägin seda kõike selleks, et kuulutada avatuks Melanhoorade Bordelli numbritoad.
#12 - esimene poeet meie roosas majas;
#13 - Punase Hanrahani kauaoodatud proosarõske ruum...

viimane tuba. on niivõrd lummavat auru täis, et nahk leemendab kui sealt välja saab.
kui saab...

mul oli isegi tung #13 tekst enda blogisse copypasteda. aga bordumaja ja internetilehekülg on 2 erinevat asja.

-
tndplkk

**lisalugu (22:42):
kuluaarid ootavad sahinaid ja sosistamisi.
aitäh, andrisele, kes ruumi ehitas ja aitäh dakile, kes värvis seinad ära, nagu vaja oli.
nii et sahise ja sosise.
anna autoritele teada, mis nad oma tekstidega sulle tegid.
et neil oleks põhjust veel kirjutada.