white stripesi kontsert oli madin.
see oli nii hea, et ma olin kohati lausa kurb seal lava ees. ja praegu, kodus, ka.
mul on siiani veidi selline tunne, nagu ma oleks jacki ja megiga tülli läinud, sest nii hea kontsert oli lihtsalt.
on see mõeldav? ma ise mõtlen, et samasugune efekt võib olla armastajapaaril, kes peale eriti vägevat seksi linadel kõrvuti lebades üksteise peale natuke solvunud* on isegi.
(*sõna muudetud ülepingutuse vähendamiseks)aga ma pakun huupi; ainult arvan nii. ma ei tea sellistest asjadest mitte midagi. tegelikult.
white stripesi kontsert oli
punane.
ja publik oli eestimaiselt puine. aga mitte kõik.
no more rambling. aitab.
kuulan Tom Waitsi ja olen kurb. kõrvad vilisevad.
higist läbinisti niiske maika ja t-särk kuivavad rõdul. tagi on esikus pahupidi pööratult nagis.
ja meil on karolini ja mariga nüüd salaühing. mille sihiks on kontserdist (mirellile) mitte rääkimine.
.
ma olen, muideks, endiselt Punase Hanrahani
novelli mõju all.
ja ma loen seda veel. sest see on hämmastav.
ja mahlarikas, nagu üleküpsen'd puuvili.