watch the mellon collies blossom

.
peale "maleva" piltidest läbi käimist vajusin hollandi "crash" teatriprojekti piltide folderitesse ja, oh, i'm a slut for memories...

härdaks võttis küll.
öine rotterdam. liialdatult kumavad reklaamid, kirjatablood.
digitaalfotode oranž.
ahh...
.

aga ma olen selles mõttes tobe, et ma kukun kõiki pikemaid ja intiimsemaid olelusi hiljem romantiseerima. ma tean seda ette, kui ma kusagile jälle ära lähen.
ma tean, et kui ma tagasi jõuan ja natuke tavalist elu jälle elanud olen, hakkavad üleküpsenud värvidest rõsked meenutused lainetena läbi kõhu voogama.

aga kui ma romantiseeritavas hetkes sees olin, siis ma nii ei tundnud. ma lihtsalt olin. jõlkusin, vahtisin ringi. tegin ühe või kaks keskpärast nalja. tegin pilte ja naersin, aga vahepeal oli täiesti ükskõik. vahepeal olin tüdinud või kurb või mis iganes.
ja teadsin ette, et varsti algab romantiseeringufaas.

ma tahaks osata käesolevaid hetki sama kirglikult sisse ahmida, teistega jagada, rikastada.
aga ma olen millegipärast selline tagantjärele-emoja.

.

slut for memories, yeah.
kaon kolbaga raamatusse...