watch the mellon collies blossom

.
ma olen tropp, sest ma ei kannata seda, kui inimesed uste paukudes minema marsivad ja edasisi sõnu kuulamast keelduvad. pisarad silmis, nahk punane.
see on teiste suhtes ebaaus, kui teised on sõbrad ja kui teised hoolivad.
sellegipoolest tegin ma ise peaaegu nii.

ma oleksin pidanud selgitama, miks ma ära kadusin. aga salapäratsemisel on võlu. väga tihti juhtub nii, et sellele ei saa vastu panna.
aga. mul on põhjus, miks ma vits-vette-moel kaduda ei tohi.
ja sellepärast, et ma oma põhjusest kinni ei hoidnud, olengi ma tropp.

liigume edasi.

-x-x-x-

mis ma läinud päevad tegin.
kirjutasin päevad läbi.
päris maailm jõudis naljakaks muutuda.
ja kuna ma kasutasin mõtteid rohkem kui ülejäänud keha, hakkas olema nii, et mu pea tahtis magada, aga kehal polnud põhjust. ja nii ma lesisingi voodis ja vaatasin, kuidas päike tõusis ja kuidas kõrged punased majad said öö varjust välja liueldes värvid tagasi.

nüüd ma panin paberile pausi. mu kondid lähevad pooleks kui ma praegu jätkan.
hingetõmme.

eile mind viidi majast välja, sest Lenny Kravitz oli. mul oli järg kalendri pealt ära kadunud ja nii oligi, et telefon helises ja Elva poiss ja tüdruk olid all.
Lenny... Merilin viis mind Lennyle.
ja see energia, mis lava ja publiku vahel sooja auru pilvena helendas oli nii plusstugev, et me oleksime võinud kosmosesüstikut jõustada.
see oligi electric church ja seal olid helihingelised muusikud.

.

ma arvan ma arvan, et me tahme ka tahme ka
saada suurteks ja tugevateks; olla samas väiksed ja armsad.
.

see pole isegi mingi uus algus sellele päevikule.
ma üritan öelda, et ma püüan olla vähem üks asshole.