watch the mellon collies blossom

----------

ma ütlesin seda, et xiu xiu muusikas on ängi ja piiripealsust. skisofreeniat. ja et see on kurb/akustiline/elektroonika
ja et aitäh tõnis, ülimalt cool, et sa selle bändi minu kuuldevälja tekitasid.
(tõnis ei loe seda bloogi, aga ikkagi aitäh. äkki kunagi loeb.)

ja siis ütlesin seda, et maia, kui sa ei tea bändi nimega ultramelanhool, siis ma teen nii, et sa teaksid. ja et jah, sõna "melanhoor" on otseselt selle bändi nimest tuletatud.

ja siis ütlesin veel seda, et ma pean varsti kinno tagasi minema, sest Peter Greenaway peab eestlasi harima ja et tegelikult on see varajane ärkamine ligilähedal okeile, sest ma taasavastasin meetodi, kuidas õigel ajal ärgata.
see võime kadus mul pikemat sorti perioodiks, mis lõppes just väga äsja. ja see oli halb periood, sest ma tõesti ei ärganud enam ja kui üldse ärkasin, siis olin magamisest väsinud.
surnud ring.

ja nüüd, kuna see meetod välistab väljapuhkamise, taasavastasin ma ka vana armsa põhi- & keskkooliaegse päevase väsimuse.
et kui pikemaks ajaks kusagile istuma jään, vajuvad silmad kinni ja jätavad mu magama.
eriti mõnus on seda tunnet tunda bussis sõites.
kui piir une ja ärkveloleku vahel hakkab lainetama, nagu õhk tulise asfaldi kohal.
võluvalt mõnus tunne.
viirastused on ilusad viltused asjad.


ja ära söödud sissekande alguses tsiteerisin ma rida kirjanik Caitlin R. Kiernani netipäeviku 1/18/05 11:07 am sissekandest:
"I would love to love the cold. I would, truly."


-------------------------------
xiu xiu [album] knife play
-------------------------------