watch the mellon collies blossom

mõne tunni eest lõppenud unenäo rekonstruktsioon:

hämar ja konarlikest hallidest kividest laotud seinaga kohvik, midagi von krahli ja troopilise saare välikohviku vahepealset. see asub mingis eesti väikelinnas ja uksest on näha tumesinist öötaevast. kuu on ka seal. sinakas, õrna pilvevine taga kumamas.
istume rõdupiirdeäärses lauas: mees ja naine filmist 5x2, mehe lühike ja paksuke päevitunud sõber (~40-aastane ja danny de vito moodi, musta mantliga).
kaks blondi ettekandjat käivad pahaste nägudega ringi. üks tuleb meie laua juurde ja küsib, mis me tellime. keegi kahest mehest tellib koorega kohvi, ülejäänud ei soovi midagi.
ettekandja läheb ära ja teine ettekandja tuleb ütleb vihaselt, et see ei ole selline koht, kus ainult üks kohvi laua peale tellitakse. ta ütleb, et ta toob ühe klaasi mahla ka.
ja lauale tuuaksegi tass koorekohvi ning klaas multinektari mahla (mis pannakse minu ette). ma ei taha seda mahla ja ettekandjatšikk võtab klaasi kätte, kummardub mulle lähemale ning kallab mahla mulle pähe. ma olen üllatunud, sest minuga pole varem midagi sellist juhtunud.
me jääme ettekandjaga üksteisele otsa vahtima ja ma saan teada, et tal on tohutud hingelised probleemid. annan talle andeks.

lauas käib lõbus jutt ja selgub, et 5x2 mehel on afäär mingi brüneti naisega. de vito moodi sõber juubeldab kaasa, kuigi 5x2 mehe naine istub meiega samas lauas mehe kõrval. naine ei räägi midagi, vahib lauda.

ja nüüd ma olen peosaali taga eesruumis ja üritan ühte hiiglaslikku maali kollakasvalgele seinale kinnitada. see on ühe kunstniku presentatsioon-näitus ja kunstnik ise sebib saalis uhkete purpurpadjakestega ja nikerdatud raamidega toolide peal istuvate külaliste vahel ringi.
ma panen maali raami külje juurde seinale väikse puidust kinnituslüli ja üritan raami selle külge haakida, et ta seina küljes püsiks. maal on abstraktne: suured ristuvad kollased, punased ja rohelised (või sinised) ruudud.
lähen vaatan saali ja mitte kedagi ei huvita see maal. kõik räägivad juttu, melutsevad. kunstnik kuulutab, et üritus on lõppenud. ta on kiilaneva peaga ja natuke tüse mees. veidi sex & the city stanfordi välimusega, aga mehelikuma ja pealetükkivama loomuga.

lähen tagasi maali juurde. kunstnik sibab veel ringi, kiidab ja tänab inimesi ja taipab siis lõpuks mind ka tänada.

läheme saali helipultide platvormile, enamus rahvast on läinud. kolmekesi oleme seal: mina, kunstnik ja kristo. kristo istub jalg üle põlve klapptooli peal, vaatab saali.
kunstnik on äksi täis ja tahab peole minna. ta läheb tüütab kristot ja nurub, et kristo talle peo korraldaks. kristo taipab, et kunstnik tikub talle ligi ja puikleb kõrvale, tunnistades, et ta oskab ainult keskmiseid pidusid korraldada, kus on hetero mehed. (?? toim.)
kunstnik märkab mind ja tuleb tantsusammul lõbusalt minu juurde.
ta kallistab mind ja hakkab midagi kõrva sisse ütlema, aga siis ta üritab mu kõrva hoopis suudelda ja ma panen oma näpud talle suhu, lükkan ta eemale.

nüüd ma olen tagasi von krahl/troopikasaarebaaris laua taga. 5x2 mees on otsustanud jääda oma õige naise juurde, aga de vito moodi sõber julgustab teda brüneti armukese kasuks otsustama. ma saan vihaseks ja ütlen de vito moodi sõbrale, et 5x2 naine on fantastiline naine ja brüneti armukese valimine oleks väga halb otsus. ma tahan, et nad jääksid kokku: 5x2 mees ja 5x2 naine.
de vito moodi sõber solvub, tõuseb püsti ja püüab ära minna. ma pean ta trepi juures kinni ja palun vabandust. mul hakkas temast kahju ja ma ei taha, et ta ära läheks. aga ta läheb ikkagi.

ma lähen teda õue otsima. pime on.
lõpuks näen, et ta kõnnib eespool oma mustas mantlis.
me lepime ära ja mingi põlevate esituledega auto sõidab aeglaselt ja hästi lähedalt mööda.