watch the mellon collies blossom

imelik, et kui "tuvikestes" keegi esimest korda osa jooksul uksest sisse astub, tuleb tal seal umbes 5 sekundit suud maigutada enne kui ta midagi öelda saab, sest rahvas huilgab ja plaksutab nii meeletult.

päris elus ei ole ju nii.

(kui ma kirjutamise kirjutamise asemel aega kulutan, hakkan ma selliseid asju postitama...)

täna oli "lilled algernonile" esietendus teatritsehhis (polymeris).
soovitan vaatama minna küll. monotükk on see. "aabitsa kukk" meenub oma paralleelidega tahes-tahtmata.
kuigi tegelikult ei saa ju tükk mono olla. kui saalis on kasvõi 1 inimene etendust vaatamas, on see ju automaatselt stereo.
ja kui on täissaal, siis on surround sound system. kaugel monost.

ma ei tea... teater on kurb koht, kus olla. viimastel aegadel.