(5 minutit tagasi)
kuulan Nirvanat. Kurt Cobain karjub "Marijuana!"
ema (selja tagant):
see laulja kõlab, nagu tal oleks väga raske lapsepõlv olnud.mina:
oligi. tal oli väga raske lapsepõlv.vaikus.
mina:
ta tappis ennast ära ka lõpuks.pikem vaikus.
ema (veidi kohkunult):
tõsiselt räägid või?.
üldisemalt.
paranoia on vanemates istet võtnud. emades, peamiselt.
minu vanaema:
oleks, et ta leiaks nüüd endale ühe kena toreda tüdruku ka. ta jookseb ainult poistega ringi. ma nii tahaks, et ta leiaks omale ühe kena toreda tüdruku.minu ema:
aga jim, kas sul ei olegi pruuti või? aga miks sul ei ole? aga kas kristol on pruut või? miks tal ei ole? kristol vist polegi olnud pruuti? aga jaagul; kas jaagul on pruut? miks?jaagu ema:
jaak, kas sul pruuti polegi või? miks? aga kas jimil on pruut?marguse ema on väga õnnelik, et margus koos kristiga elab ja mõtleb ootusäreva naeratusega nende kahe ühise armastuse- ja lasterohke tuleviku peale.
margus ja kristi on reaalsuses parimad sõbrad. abielu plaanis ei ole.
.
see on ärritav, stiilis "aitab sellest teemast, ärme räägi sellest enam."
aga samas see tekitab päris koledaid pingeid ka. vahetevahel.
vahetevahel tuleb isegi tunne, et sunniks ennast suhtesse, enne kui aeg otsa saab ja lootuslaevuke selleks eluajaks juba ära ujunud on.
äkki siis tuleb tunne ka. ja abielu ja lapsed ja maha rahunenud emad.
selline "mis mul viga on??" tunne tuleb.
vahetevahel.