watch the mellon collies blossom

----z-elektripaber

teisipäev, september 20, 2005

 

penid valukiirusel

ma näen meid tõbiste koertena mööda kuivand liivavälja jooksmas, nahk räsitud halli kasuka all äädiklikult auramas, lihased soojad pigem tormamisest kui päikselõkkest kõrgel turja kohal. sõõrmed ja kurk tolmu täis ja me köhime kähinal, peatumata. mõned meist takerduvad, jäävad koiottidele närida, aga mõned jooksevad edasi, tampides iseennast nelja kuiva talla alla, otsides horisondi tagant ööd. et saaks seal pikali heita. et saaks uinuda. et ei peaks jooksma.

.

ma lähen nüüd sõpruse ööseansile. "sin city".
võib juhtuda, et ma vajun keset filmi suletud silmade taha pehme pingi sisse.

Comments:
Sin City omab. Nii verine. Nii julm. Nii ilus. Dekadents omab mind siiski rohkem, kui ma ise arvan.

She smells like angels ought to smell.

Aga. Öösel peaks seda kinodes vaadatama. Mitte kodudes. Kinodes. Siis saab kõndida läbi vihmahalli linna ja vaadata, et vastutulevate inimeste prilliklaasid on valged.

I love you, baby - Always and never.
 
ma nägin pärast kino kuni uinumiseni kõike "sin city" realiteedis.

aga seansi ajal oli värelev hirmutunne, et keegi lööb mulle selja tagant kirvega lagipähe.
või siis sähvatab ekraanilt üks metalltelling vastu vahtimist enne kui film veel lõppeda jõuab.

nii oli.
my valkyrie.
 
Postita kommentaar

<< Home