watch the mellon collies blossom

sa ei ole klaasist tehtud. isegi kui tundub nii.
sa ei ole nagu see mees filmis "unbreakable". see, keda samuel l. jackson mängis.

aga liha ja luu ei ole siiski läbistamatud.
haiget on lihtne saada.
öeldakse, et pulmadeks saab terveks.
loll ütlus, ma arvan.
kuigi oma goofylikkuses natuke naljakas.
nagu wtf are you saying?

järgmine punkt,
responsibility is a bitch.
nähtamatu koorem.
hirmus.
tahaks teki alla peitu minna.
seal on hea.
palju parem kui mujal.
ühe raamatu pealkiri on "a life without consequences".
ma pole seda lugenud, aga vahel ma mõtlen, et mis tunne oleks sellist elu elada.
elu ilma tagajärgedeta.
keegi lööb sind ja midagi ei juhtu. mitte midagi.
keegi kallistab sind ja ei midagi.
vabastav mõte. samas õudne. seda ju ei tahaks. aga "elu ilma tagajärgedeta"... nimetus on ju ometi ilus.

ei teagi tegelikult, miks inimesed haiget peavad saama.
kui mu koer ära suri, siis ma ka ei teadnud, et milleks seda vaja oli.
me kasvasime koos üles. ma mäletan, kuidas me koos ühte rohelist õunamaitselist pulgakommi sõime. kordamööda. siis ta oli veel kutsikas.
see on vägivaldne. kogu see vigadest õppimise ja suureks saamise ja teiste seas kohanemise ja õnne ja rahulolu otsimise protsess.
vahel ma ütlen endale, et see kõik toimub mingi universaalse "ultimate õppetunni" raames.
et kui me ära sureme, siis me oleme läbinud kõige raskema treeningu ja oleme lõplikult valmis saama jumalateks.
üks kirjanik, kelle nimi mulle ei meenu, pakkus välja, et võib-olla on meie maailm mingi teise maailma põrgu. see kirjanik oli vist eksistentsialist. samas, kes ei ole eksistentsialist?

ma tahtsin kirjutada, et kui mul oleks suur kosmoselaev ja mingi kauge planeet, kuhu sellega lennata, siis ma võtakski kõik oma katkised sõbrad kaasa ja laseks siit nahhui. sinna ilusasse kohta. aga see on tegelikult illusioon paradiisist. ja mul ei ole just otseselt mingit suurt kosmoselaeva. planeeti ka ei ole. peale Maa ei ole ühtegi. mul. meil. praegu veel.
nii et selle mõtte kirja panemisest ei oleks kasu.
aga mingil teisel kujul, teistsuguses vormis, on meil tegelikult need kosmoselaevad olemas. ja neid planeete on ka rohkem kui üks.
tegelikult on.

sass ütles mulle kunagi, et inimene ei ole luik, et ta kohe ära sureb kui kaaslane sureb. õigesti ütles.
aga inimesed on selle koha pealt luikedega ikkagi riivavalt sarnased.
luiged surevad ära peale armsama kaotamist.
inimesed ei pruugi kohe surra.
see on juba mingi eelis.

.

these are the basics täna ööseks, kuigi öelda on veel palju-palju, kuigi samas hästi vähe, peaaegu, et üldse mitte midagi.

aga klaasist ei ole sa tehtud.

ma ei tea... klaasist luikedel oleks vist kõige ohtlikum ja hirmsam.
hea, et neid ei eksisteeri. elusal kujul.

-
tindiplekk