watch the mellon collies blossom

----z-elektripaber

esmaspäev, märts 07, 2005

inimkurjusest

tänaõhtune vahetus tööl seisnes selles, et ma vaatasin järjest kaks väga sarnast filmi ära, lastes esimesel ennast haavata ja teisel kohutada.

mitu korda läksid silmad vesiseks.
sest kurjus on kõige rohkem perses asi üldse, mis meile sisse kodeeritud on.
ja see esimene film oli eriti mitmekihiliselt fucked up.

ma ootasin seda suurt vastust. autori imetegu.
et filmi lõpuks ei tuleks ainuüksi lõpplahendus, vaid ka lõplik vaktsiin kurjuse vastu.
aga ma sain ainult selgemaks, et vanu õelustegusid ei saa parandada või olematuks teha.
kui kellelegi on traumaatiline kogemus sisse löödud, siis see jääb sinna.
deemonid jäävad sisse.
neid on võimalik ära unustada, aga see ei tähenda nende olemasolu lõppu.

aga ma arvan, et võidab see, kes naerab südamest.

seega, kui saaks need sisemised koletised välja kiskuda, avalikult kõigi silme alla prožektorite tulisesse valgusesse küpsema panna ja siis neile südamest näkku naerda, oleks nendega lõpp. päris lõpp.
ainult armid jääksid mälestuseks alles.
ja lootus, et tuleviku põlvkonnad ei puutu enam sellega kokku.

We should all be catchers in the rye.
Holden Caulfieldil on palju südamekaimusid.
see veel maailma koos hoiabki.

----------------
4ph3x tw1n
----------------

posted by tndplk # 1:46 AM

Comments:

see oli. ilus. ma olen maia. aitäh, jimi.

# posted by

Anonüümne : 1:20 PM

kuidas saab deemonid välja kiskuda? ma oleks armidega ja sinikatega nõus, ausalt. aga osasid deemoneid ei saa sa välja kiskuda, et neile näkku naerda. või on see siiski õpitav, võimalik?

# posted by

Anonüümne : 1:50 PM

see on see, mida chuck palahniuk mulle õpetas. ja hiljem ka teised, aga chuck oli esimene. võta ette teemad, mis sind kõige sügavamalt isiklikult haavavad ja mudi neid, nagu plastiliini. too nad päevavalgele. või kuuvalgele. oleneb, kumba sa eelistad. rip yourself open. üleüldse on ju nii, et aususe ja avameelsusega saab kõige suuremaid šokke tekitada. inimesed on harjunud enda tumedaid sügavusi vaka all hoidma. mina ise teen ka nii. see on kaitserefleks. aga brian molko ütles näiteks kunagi, et neil hetkedel, mil ta on laval ja laulusõnades kõige avameelsem, on tal katarsise seisund käes. ma usun teda. ja sass, mu sõber, ütles, et talle meeldib rääkida asjadest, mis talle endale haiget teevad. valusad teemad tekitavad rääkimise ajal ka ilmselt valu, aga kui see lugu ükskord väljas on, siis on see rääkija tegelikult teinud midagi sellist, mille tegemist polnud ette nähtud. sealt see ootamatu vabanemine tulebki. ja kuna katarsis on täielik vastand sellele, mida need sisemised koletised taotlevad, on nad sellistel momentidel kaotanud. // iseenda konaruste dekonstrueerimine võib viia ennenägematute tulemusteni.

# posted by