üha närusem ja rahutum olek on...
mittekirjutamine on hakanud päriselt tunda andma.
ja hea, et annab, aga samas... mul ei ole ju trükimasinat enam.
ma ei taha üldse suure arvuti peal kirjutada. see on liiga avalik koht. kõik teevad sellega asju.
läpaka sisse sain ainult mina. noh, hiljem margus ka, kui stsenaariumikirjutamine hoo sisse sai.
aga minu rahutu tõmblemine ilmneb ju ka blogi sissekannete ebaharilikul sagenemisel.
excuse for real writing.
vähemalt ma saan
midagi endast välja.
aga see ei ole tegelikult võrreldav asendusaine.
siia kirjutamine ja
kirjutamine kirjutamine on 2 erinevat planeeti.
.
maraton kulges poolhästi.
jah. natuke aega kulges, kuni katkes.
piinlik. tobe.
ma pean mõtlema, kuivõrd palju ma üldse enam
kirjutamisest kirjutamisest rääkida võiksin.
sest see on väga hell teema.
.
mida teha, et kiiresti uue läpaka jaoks raha saada?
paber ja pastakas... tagasi paberi ja pastaka juurde?
ma ei tea, kas ma saan.
kurbus tuleb...
.üleüldse, ma ei tea, kuidas saab olla nii palju raha, et osta endale oma kodu ja muid kalleid päris-enda-oma vidinaid ja aparaate.
kui pangalaen välja jätta.
võlgu elamine on väga konkse täis värk.
.sassist veel. (kuigi ma tunnen end temast rääkides nagu groupie juba.)
eesti ekspressis on omamoodi lugu.
http://www.ekspress.ee/viewdoc/9AC481D8A7738FB3C2256FBF0042BED7samas, ma hakkan juba kartma seda meediakära.
et niiviisi järjest nüüd lugusid avaldatakse...
tegelikult see on vist hirm avalikkuse ees.
sest nüüd käivituvad jutud ja arvamused, mis on sassi käeulatusest kaugel väljas.
aga kirjanik ongi avaliku elu tegelane. nii pidigi minema.
harjumatu lihtsalt. uus tasand.
ma ei taha, et keegi liiga saaks. see on minu pabistamise tuum.
.
smashing pumpkins "spaceboy"
kumiseb ja kordub peas.
Feel itBreak your bonesMr. JonesTaste meAs I bleedTaste my needAnd spaceboy I've missed youSpinning round my head