watch the mellon collies blossom

----z-elektripaber

laupäev, aprill 09, 2005

 

unenägu #...

eile oli selline päev, et ma tormasin polymerist (esimeselt läbimängult) teater no99-sse (et näha no98 inimese teekonda, sest seda mängitaksegi nüüd ainult 1 kord veel), aga sisse ei lastud, sest isegi treppidele olid kõik padjakohad välja müüdud.
ja estonias oli arvo pärdi esikale võimatu pääseda. draamasse jäi ka minemata.
kolm populaarseimat maja tallinna kesklinnas eile kell 19.
ilusti reas, piletitega inimesi täis.

unenägu:
ma ikkagi pääsesin no98-t vaatama. saal oli rahvast täis ja kõik tuled põlesid.
ma istusin põrandal pingirea ja ühe õhukese tekiga kaetud laua vahel. kui ma ennast liigutasin, läksin ma põlvega mingi asja vastu, mis laua all oli. see hakkas sahinal mingit lugu mängima - laua all oli makk. ma olin selle põlvega kogemata käima pannud. see laud ja see makk kuulusid näidendisse. lülitasin maki kinni. ma olin etendust seganud ja lint oli nüüd vales kohas. aga kedagi ei häirinud. publiku seas oli ka pidevalt mingi melu. ei olnud üldse seda vaikset istumist pimedas saalis. oli vastupidine. tükki mängiti üle terve saali ja lava kui sellist polnudki. näitlejad mängisid justkui keset publikut. terve saal koos melutseva publikuga oligi lava.
siis tuli kristo minu juurde (tal oli ka osa no98-s) ja ütles, et ma läheksin tema asemel saali ust lahti tegema, et 2 tüdrukut lavale lasta. lihtsalt selleks, et etendusse ootamatusi sisse tuua ja et näitlejad ise ka üllatuksid.
ja siis ma tõusingi püsti ja läksin avasin ukse. 2 tüdrukut (kellest 1 oli võib-olla marin mägi) kükitasid ukse taga põrandal ja vaatasin suurte silmadega otsa. ja selle asemel, et neid lihtsalt lavale lasta, hakkasin ma liiga kõva häälega ja mängeldes neid saali kutsuma.
kuni ma lõpuks aru sain, et ma mängisin (täiesti asjatult) üle ja kaotasin tähelepanu keskpunktis seismise eufoorias enese üle kontrolli.
hiljem, jälle saalis pingiridade kõrval, hakkas jaak kuidagi külje alla pugema ja mingeid küsimusi naeratades esitama. ma püüdsin ja püüdsin nii füüsiliselt kui sõnaliselt eemale puigelda, aga ma ei tea, mis lõpuks sai.


see läbi elatud lugu oli kõike muud kui juhuslik.

Comments:
mu emmeke proovis ka igale poole eile saada, aga lõpuks vist draamateatrisse ikkagi sai. ma ei ole küsinud, mida ta siis pärast unes nägi. ma ei ole veel küsinud..
 
äkki ta nägi ka seda sama no98 etendust. sel juhul oleks kindel, et kusagil paralleelreaalsuses toimuvad siinsetega sarnased sündmused. ainult natuke lõdvema loogikaga.
 
hmm... :)
kuigi ma ei salli smilesid
võluv
umbes midagi taolist ma kujutaks selles lavastuses ette küll
 
tuleb näha. kui muud üle ei jää, ostan päris raha eest päris pileti.
 
Postita kommentaar

<< Home