watch the mellon collies blossom

miniatuursed lõhkevad aatomid rindkeres. tühjus, väävli ergas lõhn pimedas toas. kõrbenud tubaka mälestus õhus ja suits kerkib, hõreneb, kaob ülespoole ära. saab pilvedega üheks. perverssed kujutluspildid. välkvisaazhid. 'ei, ma just ei mõelnud nii. head inimesed ei mõtle nii. ma olen ennast kusagil tee peal ära määrinud. või ma olengi tegelikult halb?'
okei.
pehmed punased nahkkindad libisevad kellegi käe otsas üle... mille? üle keha? üle öise takso libeda nahkistme.
süsteemidest välja kukkumised.
kas ma räägin vahutava suuga?
kuu vahib aknast sisse. mingi kalk ja külm silmakera keset sinkjasmusta taevast. eile oli taevas pilvedest udune, nagu sooaur oleks linna kohale hõljunud. kuu kadus ära.
meie uutel plastikakendel ei ole kardinaid ees.
kogu aeg seesama kuu. miks ta nii väike on ja miks ta passib seal?
okei.
kas ma ei ole töö jaoks sobilik? kino projektor põriseb. tulistab valgust läbi filmilindi. tulistab pilte ekraanile.
pöffis oli ka halb töötada. kontoritöö. kontoritöö. 50 spam-maili päevas, 12 probleemset rezissööri, produtsenti, beta-kassetti.
telefonikõned lõuna-koreasse, austraaliasse. automaatvastajad.
higi laubal, elektriline kampsun: staatika. hmm. "hello. i'm calling on behalf of the 'animated dreams' team which is the sub-festival of the 'black nights film festival'."
mitu filmi veel kriitilised on?
umbes 7... vist. saadan siis faxi.
asjalik glamuur. prinditud paberitest ja maailmafilmifestivalidekataloogidest lookas lauad.
majandusjuhataja tõmblev nägu, kurnatus.
mu suu vahutab, eks ju? see on loll ja teesklev jutt. ju.
okei.
tule filmi iga nädal paar tunnikest midagi ja siis saada mulle võttetehnika nimekiri ja hinnakiri, et ma saaksin selle projekti sisse kirjutada, eksole? mina ei tea selliseid asju.
mina ka ei tea.
küsi kateedrist või õppetoolist või sealt ja pane mulle kirja.

algul oli see faas, kus erinevad narratiivid ja sinääriöud hakkasid mesiselt paksuks ja magusaks muutuma ja üle äära aeglaselt voolama. ja siis ma muutusin ise ka aeglaseks, sest ma ju liikusin mee sees. kohad ja jutud hakkasid moonduma, painduma. reaalsus mis? reaalsus kus? mida ma mõtlen? miks ma uimerdan?
nüüd ma näen lihtsalt mingit tühja auku. klassikapäraselt musta auku.

ma tahan, et keegi lohistaks mind voodist välja. heatahtlikult vägivaldse jõuga.
täidaks mind adrenaliiniga.
"i'm tyler durden."

drop city.
disappearing visions of the continent.
näed nüüd, kui ebamugav on pooltäidetud kõhuga tugitoolis istuda ja vaadata telekast, kuidas terve see pudelitäis aega, mis sulle antud on, kraanikaussi äravoolutorudesse voolab.
näed?

küll varsti tulevad pulmad. kuhu sa pääsed.
jaa-jaa... kaua sulgi veel aega jäänud on.
pruut on?
kas sul pruut on?

jaagup kreem suudles mu esimest pruuti. päris tõsiselt.
nüüd ta on abielus ühe mehega, kes pandi teist või kolmandat korda vangi.
esimene pruut. mitte jaagup kreem.

kas porno on okei?
kaks äärmust. skeem:
[seks]_______________[0]________________[vägivald]
which one do you prefer, phineas. sex or violence?
what's the difference, really?

escapism might be the (wrong) way to go.

igal versioonil on piir.
isegi saamatu unistaja lahedusel on piir.
isegi kogeleva naljamehe lahedusel on piir.
isegi masendamisel ja 'blää-ma-ei-tee-mitte-midagi-sellist-mis-mind-õnnelikuks-teeks" versioonil on piir.

mitte, et sa varem sellest teadlik ei olnud.

///

hakka ütlema ei ja hakka olema hakkajam.
hakka päriselt elama.
ära tee seda, mis sind kahjustada võib.
õpi õnnelikuks olemise kunst selgeks.

või kao minema, väike poiss.

rambling idiot. thy name is disparagus. and the stupidity of the situation is your foolish notion that you are, in fact, capable of becoming invisible. thy name is disparagus. until you choose to break the walls of your own slow head full of sweet treacherous glue and step out of the vacuum of could-be's and could have been's.

silence, disparagus.
go, give yourself away to the cold hands of king nothing, the greatest hypnotizing, nauseating pervert of them all.