watch the mellon collies blossom

----z-elektripaber

neljapäev, aprill 14, 2005

 

jah-päev

kuulasime eesti raadio kuuldemängustuudios katkeid vanadest ja uutest kuuldemängudest. üks uuem oli kuuldemängude preemia pälvinud 2001. aasta lugu hindenburgi zeppelini katastroofist ja lennukite mustadest kastidest kätte saadud salvestised, taustaks tuksumas ja tuikumas väga mõjus elektrooniline muusika.

siis olime terje ja joonasega laial ja rääkisime tuulingule, et kuidas me lavastaksime juhan smuuli "lea"-d.
terje on lavaka vanema kursuse saate pärast mures. ta tahab kifti asja teha.

siis käisime joonasega kompressoris pannkoogil. mul polegi olnud joonasega eriti palju rahulikke istumisi ja vestlemisi.
joonasega koos taastub usk intellektuaalsetesse vestlustesse, nagu sass hiljem no.ku.s ütles.
kuigi "intellektuaalne vestlus" kõlab minu jaoks veidi viltuselt. ja kui keegi nimetab iseennast intelligendiks või intellektuaaliks, kõlab see ka minu jaoks väga viltuselt.

siis ma käisin balti jaama turul tenniseid otsimas. ei leidnud. mu jalad on liiga suured.
siis käisin kallimates kingapoodides. proovisin jalga, vaatasin niisama, veendusin, et koledaid jalatseid on lihtne leida.

siis olin reklaamidisaini loengus, kus margus ja maarja tegid minu kulul värvipimeduse nalju.
see asi, mis mind eile veel natuke lonkama võttis oli see, et ma olen võib-olla osaliselt värvipime.
see oligi see asi, mis värvusõpetuse tunnis selgus.
loengu lõpus ütles õpetaja, et see ajakiri, mille me enne eksamit valmis peame kujundama "võib olla kas must-valge või värviline", mina kuulsin "must-valge või värvipime".
eile öösel oli tv3-s bruce willisega üks film. ma ei vaadanud seda, aga mu pilk ja kõrvad märkasid just sel hetkel telekale pühenduda kui üks tegelane küsis williselt, et "kas sa oled päriselt ka värvipime või sa räägid seda kõigile selleks, et nad sulle kaasa tunneksid?" bruce ütles "ei, päriselt ka."
elu lausa soosib musta huumorit.

siis ma olin levist väljas diana leesalu esimese romaani esitlusel koos sassiga ja kristo tuli ka sinna.
diana raamatu kaane peal on täiesti juhuslikult minu sõbra nägu. diana teda ei tunne. ma ei tea, kas sirkel teab, et ta ühe diana raamatu kaane peal nägu näitab.
igatahes oli see esimene raamatuesitlus, millel ma käinu olen.
nüüd olen tehtud mees.

siis olime kristo, sassi ja kadriga no.ku.s ja rääkisime seksuaalsustest.

ja siis läksid sass ja kadri 23a bussi peale ja mina ja kristo läksime vabaduse väljaku ristmiku äärde ja rääkisime veel juttu. kristol oli värskendav mind ja sassi näha. mul oli värskendav kristot näha. ja oli hea.
lõime käed, läksime kodudesse.

Comments:
mina ei ole ühelgi raamatuesitlusel olnud. aga ma olen mitmel esietendusel olnud ja ma arvan, et need on tunnetelt samasugused asjad. et midagi sai nüüd tehtud. ja mina rääkisin eile club tallinnas seksuaalsusest ühe ilusa poisiga. see oli imelik veidi ka. aga me jõudsime järeldusele, et on olemas triseksuaalid. vb mina olen ka triseksuaal. ja ma ei ütle seda selleks, et inimesed mulle kaasa tunneksid. aga värvipimedusega meenus üks film, kus oli värvipime fotograaf. ja ta tegi ainult must-valgeid pilte. ilus film oli. aga tal endal oli valus. fotograafil siis.
 
prismast. saab soodsaid ja poppe ja punaseid denniseid.
 
denniseid kahe nõrga d-ga isegi. ma kunagi räägin sulle selle loo. kui ma olen vormis ja kui v-v-värve on rohkem.
 
daki//

kas triseksuaal on selline inimene, keda erutavad ühekorraga nii naised, mehed kui ka tema ise?
ootan põnevusega, mis sa vastad.


monakas//

tänud prisma soovituse eest. lähen vaatan üks päev üle. punased tennised ongi just need, mis mul kõndimise heaks teeksid. (ma just enne mõtlesin, et kas mu punaste jalatsite vajadus on kuidagi sonic the hedgehog'iga seotud?)
 
jim. punased tennised on priviligeeritud inimeste värk. mina sain enda punased tennised cartinist vist. ja triseksuaalsusest me natuke juba rääkisime. ma arvan, et see võib küll nii olla. aga ma tahaks midagi eriti ilusat sinna kolmandaks mõelda. "ise" on kuidagi jama... mõtlemisprotsess on töös.
 
Postita kommentaar

<< Home