watch the mellon collies blossom

----z-elektripaber

pühapäev, august 21, 2005

 

ekstreemsed meetmed - kiri 1

sa võid kobra suudelda, kui sul on vaja - keegi ei saa keelata. võib-olla sa teed seda koguni vilksamisi mängitud kohmakusega, et mao kihv riivaks huult. et tuleks täpike verd.

aga sa pead olema teadlik, mida sa teed, kui sa tahad, et ekstreemteo järgne muutus sind elusana eest leiaks.
vastasel juhul viskud sa surma.

kuula ennast ja kuula teisi. siis kuula veelkord ennast ja langeta otsus iseseisvalt.
kui ekstreemsed meetmed on ainsad, mis sind sihile viivad, siis ei saa muud teedpidi minna.

pagan, tegelikult ei ole ju olemas asju, mis on "alati". ja "kõik" ei ole "ühtemoodi muutumatult väärtusega x, iseloomuga y, tingimustega z".
muutus on põhiline sõna. muutlikkus on põhiline omadus.

"a kiss is never just a kiss," ütles Phineas Poe.

ma olen endiselt seisukohal, et ekstreemsustest on parem distantsi hoida.
aga see, mis teeb sulle liiga ja see, mida sa vajad on vahel üks ja seesama.

"yeah, you bleed just to know you're alive." - Goo Goo teadküll;

naljad võivad vahel tappa / surnud ajavad teinekord naeratuse suule.

"life's like a box of chocolates - you never know what you're gonna get." - Forrest Gump;

värvid on segamini, värve on palju ja kuidas sa tead, et universaalsest vaatepunktist pole kaos hoopis täielik korrapärasus?

.

ole väga väga ettevaatlik.
kui sul on vaja astuda miini peale - kui sul tõesti on vaja seda teha - siis tee seda, aga mitte uisapäisa kinnisilmi üle välja joostes, sest ekstreemsused loovad pigem pöördumatuid kui tagasipööratavaid muudatusi, ja mida saad sa enam teha siis, kui sa haiglas ärkad ja avastad, et sa astusid miinile vale jalaga? vale jalaga.
sa ei saa ju endale uut jalga kasvatada ja teisele katsele minna.

sellepärast ma ütlengi, et ole väga väga ettevaatlik.
muud ma ei saa sulle peale suruda.

ma pole kunagi kuulnud ekstreemsest headusest. ekstreemselt positiivsest ükskõikmillest.

sõna 'ekstreemne' on minu jaoks siiamaani käinud järel ainult sellel, mis väga halb.
mistõttu mina - [jim] - arvangi, et kui sina – [sina] - kavatsed ekstreemsusega liikuda, siis palun ole lõpptulemuses kindel enne esimese sammu astumist.

muidu ripub su pea kohal võimalus, et sa elad edasi ilma enesetükita, millest sa ilma jääda ei tahtnud.

kui ma kujutan ette hämarat öist haiglapalatit, kus on voodi, mille madratsil lebab kätetu jalutu kurttumm koomapatsient, siis see on üpris täpselt just kõige hirmsam inimseisund, kuhu ekstreemsus kedagi juhatada võib.

a dead end like nothing else on Earth.

kas sind hirmutab selline mõte?
mind hirmutab väga.

---
jim

(kiri idanes daki sõnadest ning järelsõnadest)


-x-x-x-


Comments:
Ma ei saa olla kindel, et tuleb sealt head. Seega - ma hoian eemale.

Tähendab, vahepeal ma arvasin, et on 50-50 šanss, mis enamasti on kõige parem tõenäosus, mida Elu (TM) üldse pakub. Aga see ei ole piisavalt hea.

Praegu ma arvan, et on 100% võimalus, et läheb halvaks see supp, mille ma keetsin, aga külmikusse panin ja mõtlesin, et söön hiljem, aga seda hiljemat ei tulnud kunagi ja faking hell, miks ma seda praegu endale vägistama pean sisse siis?

See on juba halvaks läinud.

Meta. Teised tasandid. Ma ei taha. Ekstreemi ega. Eks seda head tuleb ka, ju kunagi hiljem ja tagasihoidlikumalt. Sest kui ikka tõenäosus on 100%, et läheb vale jalg, siis ei ole eriti tark lootma jääda, et ei lähe?

Ma teen piisavalt juba asju, mida ma kardan. Elu on üks neist.

Ekstreemsed meetmed jäägu... ekstremistidele.
 
mina ütlen:
ekstreemsusi peab tegema!
asju, mida sa kardad pead tegema, sest see suurendab su maailma.

kui kardad kõrgust, kurat, roni torni ja istu seal nii kaua kuni üle läheb (tehtud);
kui on hirm, siis on KOHUSTUS ületada see!

ekstreemsus on hea.
sest siis oskad sa väärtustada rahulikku pühapäevahommikut turvaliste pannkookidega.

aga halvaks läinud supi hirmust ei ole mindagi veel üle saanud...
 
hirmusid on vaja...see seab käitumisele piirid mõne väga vajaliku koha peal...

ja teadmine et hirmud nii kergesti ületatavad on....oleks suur pettumus...

olen tornis iga päev...ja kõrgusekartus ei ole veel üle läinud..natuke parem on küll ainult :)
 
..
ekstreemsus on miski,mis on meiega.kas siis kui me ei tunneta seda selle sõnana.oma tegudes.


_rip out the wings of a butterfly_him

*peavalu vaigistav tee*
 
kätetu jalutu kurttumm koomapatsient ei ole kõige hullem, sest kui sa koomas oled, siis sa otseselt ei elagi, pigem nagu magad. aga kui sa oleksid kätetu jalutu kurttumm pime invaliid ja sellejuures ärkvel, oleks palju hullem. või ei?
 
Sellise indiviidi puhul ei tea enam, kas oleks parem, kui ta koomast tagasi ellu ärkaks või edasi surma läheks. Inimesed ei tea surmast mitte midagi, aga sellisena pole elu justkui samuti elamist väärt. Kooma on seal kahe vahel.
See on imelikult ilus mõte sul. Võib-olla tõesti on koomaseisund veel see viimane eluline õndsus, mis ta saab.
 
Postita kommentaar

<< Home